Avalik kiri saadeti Kambodža peaministrile ja tervishoiuministrile seoses HIV nakatunud perede ümberasustamisega.
18. juunil sellel aastal paigutati valitsuse poolt 20 HIV nakatunud peret päälinna Borei Keila piirkonnast Tuol Sambosse, mis on totaalne ääreala (25 km päälinnast Phnom Penhist) ning kus peredel puudub praktiliselt ligipääs minimaalsetele inimõigustele nagu- puhas vesi, meditsiiniteenused, toetavad teenused, töökohad jne. Juba enne perede ümberasustamist olid kohalikud hakanud hüüdma rohelise metalli ja seintega eristatud ehitisi AIDSI külaks. Pealinna kodutuid asustatakse sama aguli kivimajadesse, kuid need pered peavad hakkama elama nn märgistatuna sisuliselt AIDSI koloonias. Immuunsuse puudulikkusega inimestele on see eriti kurnav ning inimesed ütlevad, et nad ei saa kuumuse tõttu pärastlõunal nendes metallputkades olla ning, et ravimid lähevad samuti halvaks. No Tervishoiuminister on lubanud igasugu abi garanteerida, kuid kuna sinna varasemalt kolitud perede osas pole suurt midagi ette võetud, on ÜRO ja muude rahvusvaheliste AIDSI inimõiguste ja lastekaitse organisatsioonide inimesed tagajalgadele aetud ja täiesti põhjendatult.
Väikest viisi meenutab see minu jaoks ajaloo kordumist ning loodan südamest, et tulevad mõistlikud lahendused, sest juba Khmeeri maal olles tundus, et teema on alakäsitletud. Näha on siinsealüksikuid HIV/AIDS infoplakateid või abistavate keskuste silte, kuid probleemi justkui ei olnud olemas. Lastele anti mu lemmik päevakeskuses küll tablette, kuid see oli arusaadavalt salajane teema delikaatsuse ja isikuandmete tõttu. Khmeerimaa nähtamatu kuid avalik probleem on viimaks saanud natuke globaalsemat mõõdet.
http://www.hrw.org/en/news/2009/07/25/open-letter-prime-minister-and-minister-health-cambodia
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment