Sunday, August 17, 2008

Lühiülevaade 5 nädalast Kambodzhas ehk Uudised Taphul Road´ilt & Siem Reap´ist.

Tänased teemad on:
- Moskiitod ja meditatsioon
- Kontsert Adidase auks
- Kehaline kontakt
- Khmeeri keel
- Sotsiaaltöö Kambodzha moodi
- Siidi Farm
- Võitlus sipelgate pealetungiga
- Mentoring programm
- Jumalik massaazh

Ja nüüd uudistest lähemalt:
- Iga pühapäev käivad siinsed Raya joga
mediteerijad mediteerimas Phnom Khromil (mägi, mis on ca 5 km meie kodulinnast, vaatega riisipõldudele ja ujuvale külale).
Eelmisel pühapäeval asusime teele ning saime
suurepärase vaate äiksetormile ning kogeda mediteerimist olles samaaegselt sääserünnaku all. Vaevalt, et meist keegi väga valgustatud sai, sest kui sind süüakse ohtralt ja samaegselt, siis keha võidab vaimu. Kuiväga ma ka vaimu ei utsitanud, mõtlesin ma ainult kunas see üritus läbi saab, et saaks kotist Offi otsida.
Vaatepilt oli siiski võimas!

- Kohalik Bensukas Caltex on meie igapäeva shoppingu ja hommikusöögi kohaks. Kuid remondis olnud bensuka osa avati 5 päeva tagasi õhupallide ja lippude lehvides.
Ühel hommikul oli, aga kerkinud tankimisautomaatide kõrvale lava. Järgmisel hommikul algas kontsert-muusikaüritus, mis kestis terve päeva- DJ hüüdis-rääkis miskit muusika vahele ja hip-hopi, räppi saime kuulda nõrkemiseni. Hiljem selgitasime välja, et tegu ei ole kohaliku muusikafestivaliga, vaid nii promob Adidas siinmail oma uusi aroome. Ehk siis kujutage ette rock-kontserti või diskofestivali Statoili ja Neste tanklates :)

- Sel nädalal oli mul esimene kehaline kontakt (va nõrgad käepigistused mis eelnevalt tööpinnal vahetatud) khmeeri inimesega. Nimelt kodu poole suundudes (emakeeli- Ma lähen koju külalistemajja / khmeeri keeli- Khnohm tov phteas somnak) haaras mind kaisutusse üks tuk-tuki juht...no ja enam lahti ei lasknudki....ilmselt uskudes, et suudab nii mind enda tõlda meelitada. Kui aus olla, siis kuu ilma füüsilise kontaktita olnud inimesele...tundub see väga kohe väga imelik tunne olema!!! Seda ma olen ilmselt juba maininud, et füüsilist ja kehalist kontakti saavad viljeleda sõbard ja sõbrannad, mitte aga vastassugupool, seega ei näe ka tänavatel suurt emblemist, kaisutamist, suudlemisest rääkimata...

- Võitlus sipelgatega käib siinmail niimoodi:



Kuna tegu on lugejamänguga, siis õiged vastused, mis see trikk siinpool maakera siis õieti on, palun jätta comment´isse!


- Juba teist nädalat olid mul hommikuti kell 8 khmeeri-inglise keele tunnid. Motodop driver Mr Chan õpetab mulle khmeeri keelt ja mina talle inglise keele hääldust. Mr.Chan on äärmiselt pühendunud õpetaja ja eriti uhke kui mul ikka midagi meelde ka jääb ja välja tuleb. Minu poolt inglise keele õpetamine on aga sama, mis papagoi rääkima õpetamine. Nimelt on hoolimata kordamisest sõnade lõpud (eriti s-d) millegi pärast puudu ning Tuesday kõlab tuusadei...Eile õhtul, aga soovis Hr. Õpetaja mulle tingimata tutvustada oma sõpra. Ei lugenud mu palavik ja esimene tervislik kollaps... tuli kotad jalga ajada. Sõidutati mind uhkelt khmeeride pubisse, kus hoopiski õpetasin Chan´i sõbrale vene keelt, sest venelased pidid olema uus turistide vool siinmail, vene keele oskus=tulevane hea sissetulek!

- Sotsiaaltööst. Kui te loete lugenud kuskilt, et on olemas Indias, Aafrikas inimesed, kes elavad alla dollari päevas, siis asjad pole põrmugi paremad siingi. Anjali lastekeskuse sotsiaaltöötaja Sok Kim San võttis mind ükspäev kaasa põllu peale. Sotsiaaltöötajate keeli tähendab see tõelise elu nägemist ja tõelise sotsiaaltöö tegemist. Kimasime mööda slumme ja aguleid, läbi porillomp-prügimägede nii mootorrattaga kui paljajalu. Elude keerulisusest hoolimata naeratab viie lapse ema (umbes minu vanune), kelle abikaasa eelmisel aastal hukkus mootorratta õnnetuses. Ta üritab hommikuti müüa kasumiga turul juurvilju, et natukenegi raha saada, et lastele süüa anda. Anjali võttis ta tööle ka koristajana, et pisut raha juurde teeniks. Koduks on 2x2m bambusmaja, 2 korrusega. Maja kõrval olid pardid ja peale seljasolevate riiete ning söögitegemisnõude,suurt rohkem majapidamisvarustust silma ei hakanud. Elektrit ammugi ei ole ning taolisi peresid (natuke paremate või veel halvemate eultingimustega) on külade kaupa.

- Siidifarmi külastus e kuidas tehakse siidi päriselt:
a)liblikas muneb munad ja munadest tulevad ussid
b) väiksed siidiussid maiustavad mooruspuu lehtedega (kui kõrv korvi ligi panna, siis kõlab vaikne miljoni ussi poolne krõmpsutamine) . Farmis on lisaks ka mooruspuude kasvandus, et ikka kogu aeg värskeid lehti käepärast võtta oleks.
c) siis asuvad ussid endale kookonit ehitama ning valmis kookonid on nagu kollapsed tupsud (vt järgmist pilti, vasakul punutud korvis).
d) tupsud tuleb aga õigel ajal keevasse vette visata, sest muidu närivad ussid ealt end välja ja katkestavad siidiniidi, misjärel see kookon on kasutu.
e) kui tupsud keevad, siis esimese kihina
keritakse neilt puust abivahendiga maha väliskiht
e toores siidikiud ja kvaliteetsiidikiud tuleb siis välja sisemise kihina. Kiud läheb siis pildil paremal olevale rattale.
f) Kui siid on maha keritud, jääb järgi ussike kookonis ning kõige lõpuks võib need ussikesed nahka pista! Väidetavalt nad söövadki ussid ka lõpuks ära.
Muidugi siidikiudu ennast hakatakse uuesti kerima ja ketrama ja värvima ja kangasteljedel riideks punuma.
Inimene saab päevas omal jõul ja energial valmis punuda u 10-15 cm riiet, mis on 15 erinevad niidi ja kangastelgede kombineerimisel üsna kirju mustriga. Seega on kõige odavam siidsall Siidifarmi poes ka 190 krontsa. Sealt üles algavad kõik hinnad riietele, sallidele, kottidele ja muule käsitööle, mida kaunite khmeeri tüdrukute näpud suudavad valmistada. Igal juhul ei ole tegu keemia ega tööstusega, vaid otsast lõpuni looduslikkuse ja käsitööga.

- Mentoring programm- sel nädalal alustasin töiselt uue GLEN projekti kirjutamisega, et ikka vabatahtlikud ka järgmisel aastal siia saabuksid. Samuti pongestasime nabad paigast (Mina ja Mati, siis..) et saata Ungarisse tähtsaks juhatuse koosolekuks järgmise 5 aasta visioone. Kuna meie oleme siin, siis on tsipa kergem välja pakkuda, mida meie Kungilik Angkori organisatsioon ette võtta võiks. Tundub, et lisaks õpetamisele oleks väga vaja mentoreid- inimesi, kes väiksed andekad khmeerid sappa võtaksid ja kas töö või õppimise aitaksid valida peale keska lõpetamist.

- Jumalik Massaazh: oma heale sõbranjeele (Indiaani keeles on tema nimi „Vana Spaa-hunt“ ) ütlen vaid, et tuldagu juba. Paremat massaazhi pole tükk aega nähtud ega saadud!

2 comments:

Triin said...

oh kui p6nevalt see k6ik seal ikka k6lab. Tahan ka!

Unknown said...

jummal küll, sa näed ikka asju, mida kostiverel ikka pakkuda ei ole. need ussikesed jne.
minu idee selle sipelgapüügi kohta, et kausikestes on kas lambiõli, adidase uus lõhn, midagi kleepuvat vms., mis aitab neil teise ilma minna või mille hais neid halvaks.
kas tapmine on ok? või kogutakse nad kokku, et kuhugile mujale viia nagu filmis "Seitse aastat Tiibetis" vihmausside lugu.