Wednesday, October 1, 2008

Hingede pyha ehk Pchum Pen

Selle nadala alguses kulmineerusid siin hingedpyha tahistamised templites. Tahtsuselt teine pyha kuningriigis algas juba pool kuud tagasi ning pyhapaeval, esmaspaeval ning teisipaeval votsid koik pagoda-kylastamise - tee jalge alla. Lisaks hommikul 3-5 vahel konnitakse tanaval, visatakse jokke kyynlaid jumalatele ning templiymber visatakse riisipalle esivanematele.
Pyha paikmuutub Pchum Pen'i ajal toeliseks rahvamajaks, yles pannakse lava, kus etendatakse tykke, toidu ja nannikarud taidavad khmeerirahva soove ja ihasid samal ajal kui kogu linn sulgeb áritegevuse.
Meie jaoks oli pyha pyandiga, kuna Dominic otsustas mungaks hakata. Kolmeks paevaks!
Ettevalmistus vottis tal nadalakese ning pyhitsetud sai ta laupaeval. Vaidetavalt on voimalik mungaks hakata koigil meessoost isikutel hoolimata vanusest ja rahvusest. Dominici hirmud olid seotud pigem praktilist laadi kysimustega- kui kiiresti juuksed tagasi kasvavad (nimelt pidi ta pea paljaks ajama- samuti loobuma kulmukarvadest, nagu koik teised mungad siin 2 korda kuus teevad) ning teiseks kuidas tulla toime kohutyhjusega, sest mungad voivad syya ainult hommikust ja lounat, ohtul joovad teed, kohvi voi karastusjooke. Vaimsuse ja hingeharimise teemal vaga juttu Dominicilt ei tule, seega tapselt aru ei saa ka mis motiividel ta mungaks hakkas. Voibolla lihtsalt, et olla koos oma sobraga Munk Leniga Wat Kesaramis.

Mina tahistasin pyha kondimismeditatsiooniga vaikuses Angkor Watis pyhapaeval. Dzungel Angkor Wati ymber oli ikka vaga lahe, sest peale paikseloojangut nii kella 19 paiku hakkab igasugu ponevaid haali kostuma ning tulemardikad vilgutavad end pimeduses nagu majakad ja kui liiga kauaks Angkori torne imetlema jaad, siis pahased sipelgad, kelle kodus jarsku maailmatuma suured takistused on maandunud, ryndavad jalgu nii, et kogu me meditatiivne seltskond kilkas ja plagas.

Esmaspaeval kutsus aga Chanrith (kellele varsti pea kaks kuud olen inglise keelt opetanud) kaasa oma kodukohta. Mina sain soita tema sobra Sambeuni motikal ning kaasa ostsime turult natuke soogikraami kylakostiks. Huvitav oli see, et iga turg rohkem maa ja kyla poole oli jarjest vaiksema valikuga- rikkalikust puuviljaletist Siem Reapi lahedal oli Prey Chrumi lahedal jargi ainult vaiksed rohelised apelsinid ja kaks hadist pomelot. Ning kui ma veel maininud ei ole, siis kilomeetri poste siin ei ole, seega kasin ma kylas, mis oli 1 mootorrattatunnisoidukaugusel :0 ning teede olukorda arvestades arvaks et nt 20-30 euroopa kilomeetrit, mis jargmisl paeval avaldus kehas nii nagu oleks terve eelmise paeva riisipollul riisi istutanud.

Selles kylas aga siis nagin toelist maaelu, kus inimesed elavad ikka agraaryhiskonna moel- aedvilju kasvatades ja lehmi pidades. Tsipa lihtsam neil ikka eestist on, sest maja kytma ei pea ning puuviljad kasvavad oues aastaringi, kuid tervis on neil kehvem ja arstiabi pole kattesaadav.
Arstiabi on "kirjade jargi"tasuta kuid tegelikult kui keegi haigestub, siis tuleb kogu suguvosal rahad kokku panna, et maksta igale inimesele altkaemaksu kellega haiglas kokku puututakse.
Chanrithi peres on 8 last, lisaks ema ja tádi ja vanaema. Kuna isa suri 6 aastat tagasi siis tema kui vanim poeg peab hoolitsema koigi teiste eest. Ainult vaiksemi ode on veel kodus ning erivajadusega vend, kel arukest vahem kui teistel.

Kogu perekond aga pages minu kui valge inimese hirmus karmelt kooki. Paeva lopus kui olin neile vahepealsete pagodakylastustega hingamisruumi jatnud hakkasid nad vaikselt ykshaaval muga tutvust sobitama. Khmeeri keeles loomulikult.
Pagoda kylastamine maakohas aga vordus samaga nagu oleksin ise loomaaiapuuri sattunud.
Inimesed muudkui vaatasid ja puurisid mind oma pilkudega. Moni julgem tuli katsuma ka.
Chanrith muudkui utsitas et mine tee pilti, no kus sa teed kui sa teistest nii erinev oled, tahaks ikka kuhugi nurka ara pugeda. Tema aga selgitas loomulikumast-loomulikuimal moel, et sa oled esimene valge inimene siin kylas ja nende jaoks oled sa nagu jumal. Eksole! Palun vaga :)

Rahvamassid aga templiymber pidasid oma pidu, kohvikud kársatasid liha, myysid karastusjooke ja lastele jaatisit, mida tehakse pudijäást, millele valatakse peale kondenspiima ning siirupeid. Kylavahel mangiti raha peale vorkpalli, nagu siin koike mangitakse raha peale- kaarte, kingaviskamismangu jne.

Lounasoogil selgus, et mind on vordsustatud meestega- inglise keelt konelevad mehed ja mina soime eestoas ning naised piilusid aegajalt koogist, millal maitsvat pahklikastet juurde tuua. Appi- no nii kreisi tunne ikka. Ma ju olen ka naine ja ma ei saanud midagi teha et muuta seda ebavordsust- naine on teenindaja ning vaatab et mees ikka kohu hasti tais saaks. Parast koristab noud ja mees ainult monuleb ning viskab end vorkkiike tukkuma. Kallile kylalisele satiti samuti bambusmatile ase valmis, kuid nihverdasin end ikka valja sellest "kohustuslikust magamisest".
Ahjaa ja porandale kukkuv toit lykatakse porandapragudest alla kanadele, huvitav kas siinseid jalgadel maju voiks ka kutsuda kanajalgadel majadeks, sest kanad ju ometigi seal all elavad.

Labi tolmu ja aukude koduteel, ahmisin endasse riisipolde paikseloojangus, et ikka ara meelest
ei laheks kui sinna pohjamaa kylmusse naasen. Kogu selle jumalate ja esivanematehingede meeleolus sai koduteel puhkepausil tolmus nimetatud Chanrith- god of Smoke'iks, Sambeun God of Road'iks ja mina God of Standinguks :)

3 comments:

Kristiina said...

Hello God of Standing! Hakkan nüüd ka küünaldele ja riisipallidele teistsuguse pilguga vaatama. Mitte, et meil tavapärane oleks riisipalle valmistada aga siiski... ilus mõte - jumalad ja esivanemad. Ja kõik, mis toidulaualt maha kukub üritan läbi oma põrandalaudade hiirtele suruda :). Jõudu sulle veel viimaseks kolmeks nädalaks. Naudi täie 100ga. Mussutades ja kallistades!

aire said...

musirull, ma jõudsin eile eestisse tagasi. nii kohutav on siin. ma suren varsti kultuurishokki, päriselt! inimesed on nii külmad ja murelikud, ei kallista, ei laula-tantsi tänavatel, ei musita, mitte midagi! tule juba koju, siis saame üksteise õlal kultuurishokki nutta! kallllliii, aire :)))))

Maret said...

iga päev käin uudistamas, et kas on uusi postitusi, aga pole :(
loodan sind varsti elusuuruses näha, et muljeid jagada. kalli!