Sünnipäev Kambodzha moodi

Sel nädalala oli siis üks nendest tähtsatest päevadest, mil me kõik armastame meenutada oma noorust ja mõelda, mida kõike see tulevik nüüd toob kui uus aastake kukile ronimas on...
Sünnipäev Kambodzha moodi tähendab, et saad lugeda lõputult õnnitlusi internetikeskkonnas ning rõõmustada ka mõningate päris häälte üle telehvuunis.
Kui päevake möödus töiselt koolis ja Eestiga aruande teemasid vahetades, siis õhtul kimasin rattal linna õhtusöögile ning järsku lamasin asfaldil maas, kogu oma maise varaga, ilu ning uhkusega. Kuna siinne reegel on, et kui õnnetus on, siis tuleb kiirelt jalga lasta (sest muidu tuleb ette võtta antropoloogiliselt huvitav kohtumine politseiga, mõningase rahakotikergendamise võimalusega). Seega ajasin värisevad kepsud alla ja asusin põgenema, tegelikult isegi nägemata, kes see uljas mootorrattur oli, kes mulle otsa põrutas... Khmeerid üritasid juba mu ümber väikest ringi tekitada ja uurida, kas muga on ikka kõik korras, mina aiva rapsisin oma kotti sasipuntrast ratta küljest lahti kiskuda ning nõustusin, et kõik on parimas korras. Seepeale sain mõningad noomitused, olgu ma järgmine kord ettevaatlikum, mitte sõidetagu uljalt nähtamatus kolmandas reas sõidutee keskel.
Igal juhul järgmisena laekusin meie lemmikkohta X-baari ja tellisin kokteili hingele ning jääd paistes sinisele näpule. Olgem ausad kuigi mul õnnestus pääseda ainult ehmatuse ja marrastustega, siis tegelt on see puhas õnn, sest reeglina ikka juhtub igasugu koledaid asju ning 3 õnnetust 10 meetrisel tänavalõigul 15 minuti jooksul pole mingi ime. AIDS´i järel on liiklusõnnetus siinmail teine surma põhjus.
Noh igaljuhul selle hirmujutu lõpetan meeldivamalt. Sünnipäeva puhul õnnestus mul olla kontaktis armaste sõpradega Eestist (suured tänud Skype/MSN loojatele) ning peagi saabus ka erakordne kook küünaldega (loe jämedad juustuviilud kaunistet oliivi ja tomatitega) Matyi ja ta sõprade ning baarmani poolt (kes näeb välja nagu seksikas Robbie Williams). Selline on siis sünnipäev kambodzha moodi :)